Kehtib alates 20.01.2017

I Sadama üldandmed

  1. Sadama pidaja ettevõtluse vormi määratlus

Miiduranna sadama omanik ja pidaja on AS Miiduranna Sadam.
Aadress: Miiduranna tee 53, Viimsi vald, 74015 Harju maakond.
Registrikood: 10031970
Telefon: 6054314
Faks: 6054316
E-post: kapten@miidurannasadam.ee           

  1. Sadama asukoht, sadama maa-ala ja akvatooriumi piiritlus

Miiduranna sadam asub Tallinna lahes Viimsi poolsaare lääneküljel Miiduranna neemest 1 km kagu suunas, Harju maakonna Viimsi valla territooriumil.
Sadama geograafilised koordinaadid on φ = 59 30,0 N ja λ = 24 49,0 E.

Miiduranna sadama territooriumi suuruseks on 46855 m2
Miiduranna sadama veeala suuruseks on 852000 m2.
Sadama veeala sügavuste mõõtkavaline kaart 2M2089, millel on tähistatud sadama veeala (akvatoorium) ja maa-ala. Kaardile on lisatud piirkondlikud täpsustatud mõõdistuskaardid akvatooriumi põhjabasseini kanali kogupikkuses ja lõunabasseini kai nr. 4 piirkonnas.

  1. Sadama skeem ning navigatsioonimärkide asendiplaan

Sadama skeem ja navigatsioonimärkide asendiplaan on toodud  mõõtkavalisel plaanil 2M2089 või uuemal ja selle väljavõttel. Plaaniga saab igal ajal tutvuda sadamavalve inspektori ruumis.

  1. Sadama tehnilised andmed

Sadama veeala koosneb kahest basseinist : Lõunabassein ja Põhjabassein.
Sadama lõunabasseini muuliotsale on paigaldatud tulepaak nr. 235, valge metallsammas, tuli QR.
Kai nr 10 lainekaitsemuuli otsale on paigaldatud tulepaak nr. 237, punane metallsammas, tuli Fl W 3s.
Sadama põhjabasseini ja naftakai nr. 10 juurde sildumiseks on paigaldatud liitsihi tuled nr.233, roheline kiirgus Fl(2) G 3s ja nr.234, roheline kiirgus Oc G 5s  sihiga 224°,3 - 44°,3.  Kanal liitsihi suunal on pikkusega 900 m ja laiusega 110 m , sügavus kanalil on 13 m. Kanali vasakule küljele võivad olla paigaldatud lateraalsüsteemi poid (andmekogu nr. 236 ja nr.240).
Kaist nr. 4 läänepool on paigaldatud läänetooder nr. 1031. Tooder hõlbustab laevade manööverdamist kai nr.4 vahetus läheduses.

Sadamas on 10 kaid, kaide skeem on mõõtkavalisel kaardil 2M2089 või uuemal.
Laevaomanik, laeva kapten ja laeva agent saavad tutvuda kõige uuema akvatooriumi mõõdistuskavaga. Merevee sügavused iga konkreetse kai ääres ei ole ühesugused. Tabelisse on märgitud minimaalsed sügavused kai ääres, mis on praktiliselt ekspluatatsioonilises kasutuses. Kai tippudes võivad sügavused olla oluliselt väiksemad, kui tabelis. Nendest informeeritakse laeva administratsiooni ja vajadusel lootsi. Sadamakaide äärsed täpsed sügavused on mõõdetud kogu kai pikkusel ning kantud M 1:500 mõõtkavalisele kaardile. See võimaldab alati kindlustada laevale ohutu seismise koha kai ääres, arvestades laeva pikkust ja süvist.

Nr

Pikkus (m)

Sügavus vahemikus (m)

1

135,0

4,6

2

90,0

3,4

3

75,0

2,0

4

Väliskai 63 ja sisekai 80

Väliskai 5,9; sisekai 4,2

5

134

3,6

6

20

1,5

7

55

2,0

8

83

3,8

9

88

4,6

10

93 (Sildumisestakaadi pikkus). Sildumisseadmetega varustatud kaimuuli kogupikkus on 225m

13,0

Sügavused on toodud merevee taseme nullnivoole Kroonlinna mõõdulati järgi.
Veetaseme kõikumine sadamas on maksimaalselt +120 cm ja –90 cm.

Süvendatud kanali laius sissesõiduks kütusekaini nr. 10 on 110 m.

Kaide kate on betoonist ja lubatud keskmiselt koormusega 1,5 t/m². Kaipinna koormus kaide ääres, kaugusel kuni 5 m kaiservast on ebaühtlane ning enamus juhtudel teadmata.
Kai kõrguse märge moodustab keskmiselt +2,2 m Kroonlinna nullist.
Kaidel on olemas kommunikatsioonid (vesi osaliselt ja elekter kõikide kaide ääres).

  1. Veesõidukite gabariidipiirangud.

Veesõidukite gabariidinõuded tulenevad nende praktilisest ekspluatatsioonilistest tegevusest ning sellest tulenevast ohutusest. Merevee sügavused iga kai ääres ei ole ühtlased. Sadamakapten otsustab kooskõlastatult laevaomanikuga (ka laevaagendiga) ning määrab igal konkreetsel juhul laeva konkreetse seismise koha kai ääres. Arvestatatakse laeva süvist, seisuperioodi vee taset, vajadusel ka laeva võimalikku kreeni, trimmi ning ka lainetust.

Kai nr.   Laeva pikkus (m) Laeva laius (m) Laeva maks. süvis (m)
Kroonlinna 0 veeseis
1 130 20 4,2
2 60 10 3,8
3 45 8 2,8
4 70 (sisekai) 18 3,8
  110 (väliskai) 20 5,6
5 110 20 3,3
6 12 4 1,2
7 12 5 2,2 (vööri või ahtriga)
8 80 18 3,5
9 85 20 4,2
10 196 32 12,3

Sadamakaptenil on õigus anda luba muuta gabariidipiirangut konkreetse ekspluatatsioonilise vajaduse korral.  Sadamakapten lähtub vajadusel eriloa andmisel laevaomaniku(ka kapteni) või laevaagendi, Eesti Loots esindaja ja pukserfirma esindaja seisukohtadest, kui laeva gabariidid ületavad oluliselt käesolevas eeskirjas märgitud gabariidipiiranguid. Sadamakapten kehtestab sellisel juhul täiendavad ohutusnõuded (nähtavus, tuule suund/tugevus, pukserite arv jt.).

  1. Keskkonnakaitse nõuded, lasti ohtlikkusest jm tulenevad piirangud.

Naftakail nr. 10 on paigaldatud  õlireostuse lokaliseerimise boomisüsteem, mis viiakse valmisolekusse tankeri seismise ajaks. Vajadusel ja tulenevalt õigusaktide nõuetest või vee erikasutusloa nõuetest võib sadamakapten anda korralduse boomide paigaldamiseks vette tankeri umber pärast tanker sildumist ja enne lastimisoperatsioone.
Hakkepuidu laadimel laevale kasutatakse kinnist transportööri, et oluliselt vähendada puidutolmu ja hakketükkide sattumist merre.
Kehtestatud on laevaheitmete vastuvõtmise ja käitlemise kava.
Kehtestatud on võimalike naftareostuste likvideerimise plaan.

  1. Sadama tööaeg.

Sadam töötab iga päev ja  igal kellaajal.

  1. Sadama navigatsioonihooaeg.

Sadam töötab aastaringselt.

  1. Kohaliku aja erinevus UTC-st.

Alates märtsi viimasest pühapäevast +3 tundi.
Alates oktoobri viimasest pühapäevast +2 tundi.

  1. Üldandmed sadamas tegutsevate ettevõtjate kohta.

Teavet sadamas tegutsevate ettevõtjate kohta saab sadama valveinspektorilt sadamavalve kontorist või telefonil 6054312, 6054314. ja e-aadressilt kapten@miidurannasadam.ee.

 

II Veesõidukite sadamasse sisenemise, sadamas seismise ja sadamast lahkumise korraldus

  1. Sisenemise- ja väljumiskavatsusest teatamine

Laeva agent saadab sadamavalve inspektorile kirjaliku teatise laeva saabumisest või väljumisest aegsasti vastavalt agenteerimislepingus sätestatud korrale.
Kalalaevad peavad teatama suuliselt radio teel laeva sisenemisest ja väljumisest sadamavalve inspektorile lähtudest heast merepraktikast.
Lepingulised väikelaevad ei pea teatama ette sadamasse sisenemisest, kuid peavad teatama väljumisest sadamavalve inspektorile.
Sadamavalve inspektor abistab laevu sadamakoha määramisel ja kannab laeva andmed registreerimisraamatusse.
Informatsiooni laeva saabumisest ja väljumisest ning vastavad dokumendid saab sadamavalvele edastada EMDE vahendusel.

  1. Sisenemis- ja väljumisloa andmine

Sadamakapten või sadamavalve inspektor annab kinnituse  sisenemise- või väljumisloa taotlejale.

  1. Sisenemis- ja lahkumistaotluse menetlemine ja nõutav informatsioon

Sisenemise- ja lahkumistaotlus peab sisaldama :

  1. laeva nimi ja peamised mõõtmed, sealhulgas süvis saabumisel ja lahkumisel;
  2. laevaomanik ja tema peamised andmed;
  3. sisenemise ja lahkumise kuupäev ja kellaaeg ETA;
  4. sisenemise põhjus ja laadungioperatsiooni üldine teave;
  5. laevaagendi firmanimi ja rekvisiidid;
  6. kai number;
  7. ISPS turvakoodeksi nõuetest tulenev teave;
  8. teave nakkushaiguse ohust, kui niisugune eksisteerib;
  9. laevapereliikmete munsterroll ja teave laevapereliikmete vahetusest;
  10. teave laevaheitmete kohta ja  äraandmise kavatsus liikide järgi;
  11. teave remonttööde kohta ja töödest lahtise tulega.

 

  1. Sisenemisformaalsuste korraldamine ja nõutavad dokumendid vastavalt karantiini, tolli- ja piirivalvereziimile

Sisenemisformaalsused korraldab laevaomanik või laevaagent.
Kalalaevadel korraldab formaalsused laevaomanik.
Väikelaevade formaalsused korraldab väikelaeva omanik või kapten.

Sadama pidaja informeerib laevaomanikke ja agente sadamas kehtestatud epideemiatõrje eeskirjast.

  1. Karantiini-, tolli- ja piirivalveformaalsused ning dokumentide vormistamine.

Formaalsused ja dokumendihaldus toimub vastavalt õigusaktidele ja vastava ametkonna korraldustele.  Sadama pidaja ei vormista ega korralda formaalsusi.

  1. Side korraldamine veesõidukitega sadamasse sisenemisel, sadamas seismisel ja sadamast väljumisel.

ULL sideks kasutatakse kanalit nr 10. Kutsung “Miiduranna”. Sadamavalve inspektor vastab ka kutsungile kanalil nr 16.
Telefonid : 6054314, 53421543.  Sadamakapten:6054312, 5128188.
Elektronkiri: kapten@miidurannasadam.ee
Faks:  6054316.

Sadamakontoris asub sadama valveinspektor iga päev ja igal ajal. Vajadusel saab mistahes vajalikku teavet.

  1. Nõuded sildunud veesõidukitele (keelud, kohustused, piirangud ning muud tingimused : tekitööd, keevitustööd ja tööd lahtise tulega,  pardatagused tööd ja tuukritööd, paatide ja parvede veeskamine, tankide pesemine, peamasina remont).

  1. Laeva remondiks tuleb küsida luba;
  2. Lahtise tulega seotud töödeks tuleb vormistada tuletööde luba ning täita loas sätestatud nõudeid;
  3. Keelatud on teha laeva kerepuhastus-, värvimis- või muid töid, mis tekitavad tolmu või müra;
  4. Kalalaevade püünisvahendite remondiks kail tuleb küsida luba;
  5. Prügi võib panna vaid selleks eraldatud konteineritesse;
  6. Transpordivahendeid võib parkida parklatesse või kai peale, kui selleks on saadud luba;
  7. Kalalevad võivad anda kala kaile vaid selleks kokkulepitud kohas;
  8. Väikelaevad võivad siesta vaid selleks eraldatud kai ääres ning liikuda sadamas väikese käiguga, tekitamata lainetust;
  9. Tuukritöid tohib teha vaid sadamavalve inspektori loal;
  10. Laevaheitmete äraandmine võib toimuda vaid vastavalt  sadama pidaja poolt kehtestatud eeskirjale.

 

III Laevaliikluse korraldamine sadama akvatooriumil

  1. Veesõidukite liiklemine sadama akvatooriumil normal- ja eritingimustes : udu, tugev tuul, jää jne.

  1. Laeva ümberpaigutust sadamas võib teostada ainult sadamakapteni või valveinspektrori loal. Luba registreeritakse sadama valveraamatus;
  2. Laeva ümberpaigutamiseks kasutatakse vedurlaeva abi vastavalt vajadusele;
  3. Vastavalt AS Eesti Loots eeskirjadele ja õigusaktidele tuleb laeva ümberpaigutamiseks kutsuda loots;
  4. Laevadel on keelatud jääda ankrusse sadama akvatooriumil kanalis ja basseinide sissesõidualal;
  5. Piiratud nähtavuse korral tagatakse täiendavad ohutusmeetmed: keelatakse teiste laevade liikumine, määratakse täiendav visuaalne ja raadiovalve ja muu, olukorrast tulenev;
  6. Tankeri liikumisel sadama veealal tuleb teistel laevadel hoida tankeri umber vähemalt 20 meetrine vabatsoon;
  7. Sadama pidaja tagab enne laeva sildumist jääoludes soodsad tingimused, kasutades tellitud pukserit või muud sobivat laeva;
  8. Sadama kapten võib keelata laeva manööverdamise sadamas tugeva tuule tõttu. Keelu võib tühistada lisaohutusmeetmete rakendamisel, näiteks täiendava pukseri kasutamine.
  1. Sildumine.

  1. Sildumisotste vastuvõtmiseks tagab sadama pidaja kaimadruste brigaadi, kelle tööd juhib sadamavalve inspektor;
  2. Sildumisel laeva poolt tekitatud kahjustused märgitakse sadamavalve raamatusse, koostatakse akt ning olukorrast informeeritakse sadamakaptenit;
  3. Pukserlaevade tööd juhib loots ja laeva kapten.
  1. Pukseerimine

  1. Pukserite vajaduse ja arvu otsustavad loots ja laeva kapten, informeerides sellest sadamakaptenit.  Pukserite arvu otsustamisel lähtutakse selle isiku ettepanekust, kes põhjendab ohutuma variandi.
  2. Pukseerimine loetakse käesoleva eeskirja mõttes lõpetatuks, kui laev on sildunud kai äärde, jäänud ankrusse või  on lahkunud sadama akvatooriumilt.
  1. Liiklus jääoludes,  jäämurdja tellimine

  1. Sadama pidaja tagab pukseriga või muu laevaga jäämurde sadama akvatooriumil;
  2. Rasketes jääoludes informeerib sadama valveinspektor lootsi vajadusest puhastada kaiäärne veeala jääst laevakruvide jõul;
  3. Kokkuleppel laeva kapteniga ja lootsiga alustatakse jääoludest liiklust sadamast välja, kui on tagatud  jäämurdeteenus sadama akvatooriumist väljaspool;
  4. Jäämurdjateenuse tellib laevaagent;
  5. Kui laeval puudub hetkeolukorrale nõutav jääklass, kooskõlastatakse laeva liikumise kavatsus Veeteede Ametiga.
  1. Erinõuded sõltuvalt veesõiduki klassist, laadungi iseloomust jne.

  1. Laevaagent korraldab kõik vajalikud formaalsused, mis tulenevad rahvusvahelistest ohutuskoodeksitest, sealhulgas puistelasti ohutust reguleerivatest rahvusvahelistest nõuetest;
  2. Laevade üheaegsel sisse- ja väljasõidul kehtib sõidugraafiku järgse laeva ja peale seda sadamast väljuva laeva eelistus, va. juhul kui tegu on hädaolukorraga.

 

IV Osutatavad sadamateenused ja nendega seonduvad teenused ning nende osutamise korraldus.  Sadamatasude kehtestamise korraldus.

  1. Lastimine, lossimine, kaupade ladustamine ja hoiustamine (sh. ohtlikud kaubad)

  1. Lastimine ja lossimine toimub vastavalt laeva sisenemistaotluses antud informatsioonile. Lastimisoperatsioone teostab Milstrand kütuseterminaal või stividoorfirma. Sadama pidaja lastimisoperatsioone ei teosta.
  2. Kaupade ladustamiseks on sadama maa-alal selleks eraldatud laoplatsid. Sadamas puuduvad kinnised või varikatustega laoalad;
  3. Kaupade hoiustamine toimub vastava hoiustamislepingu sätete kohaselt, sealhulgas ohtlike kaupade hoiustamine. Lepingus sätestatakse muuhulgas ohtlikust lastist informeerimise ja tähistamise korraldus.
  1. Stividooritööd.

  1. Stividooritöid teostab AS PL Trans või muu lepinguline stividoorfirma;
  2. Vedelkütuse lastimist teostab Milstrand kütuseterminaal.
  3. Sadama pidajal puuduvad kauba lastimisseadmed. Seadmed hangib stividoorfirma.
  1. Veega varustamine.

  1. Laevad saavad magedat vett kai nr 5 ääres seistes või Lõunabasseini teiste kaide ääres seistes, kui laev tagab oma voolikud. Teistel kaidel veetrass puudub ning veega varustamiseks tellib laeva omanik või agent vee tsisternautoga;
  2. Sadama pidaja annab laevale mageda vee kvaliteedisertifikaadi.
  1. Laevaheitmete ja lastijäätmete vastuvõtt.

  1. Laevaheitmete vastuvõtu korraldab sadama pidaja (sadama valveinspektot) või agendilepingu kohaselt laevaagent;
  2. Lastijäätmete vastuvõtu korraldab laevaagent;
  3. Sadamas on kehtestatud Laevaheitmete vastuvõtmise ja käitlemise kava.
  1. Kütuse ja määrdeainetega varustamine.

  1. Laevade varustamise kütusega ja määrdeainetega korraldab laevaagent kooskõlastatult sadama kapteniga;
  2. Sadama kapten võib keelata laeva punkerdamise, kui  ilmastikutingimused ei taga ohutust;
  3. Punkerdamine võib toimuda punkerlaevalt või paakautolt;
  4. Valveinspektor märgib sadama valveraamatuse punkerdamisega seotud asjaolud.
  1. Tuukritööd.

Tuukritöödeks annab loa sadamakapten. Tuukritööde asukoht ning alguse ja lõpuaeg märgitakse sadamavalve raamatusse.

  1. Remondi ning värvimistööd.

  1. Sadam ei osuta remonditeenust;
  2. Slipim ja staapelplatsi piirkonnas teostab väiksemate laevade remonti lepinguline remondifirma. Informatsiooni saab sadama kaptenilt.
  1. Veesõiduki ühendamine side-, energia- ja muude kaldasüsteemidega.

  1. Sadamas on kaldavoolu kilbid kõikidel kaidel ning energiavarustus vastab rahvusvahelistele tavanõuetele;
  2. Sidesüsteemidega ühendamise võimalus puudub;
  3. Mageda vee süsteem on vaid kail nr 5.
  4. Kaidel puudub statsionaarne punkerdamissüsteem.
  1. Muud sadama poolt osutatavad teenused.

Sadamas on slipp väiksemate laevade tõmbamiseks kaldaellingule. Veokoormus on 60 tonni. Teenust osutab sadama pidaja lepinguline partner.

  1. Sadamatasude kehtestamise korraldus.

Sadamatasud on tonnaazitasu, sildumistasu ja jäätmetasu. Kalalaevadele ja väikelaevadele kehtestatakse kaitasu. Kaubakäitluse eest kehtestatakse  kaubatasu sõltuvalt kaubaliigist kuivlastidele ja naftaproduktidele.  Kuivlasti kaubatasu maksab kaubaoperaator või käitlusettevõtja; vedelkütuse kaubatasu maksab AS Milstrand kütuseterminal.
Sadamatasud kehtestatakse igaks kalendriaastaks juhatuse otsusega. Kaubatasu muutmine toimub vastavalt lepingutes sätestatud tingimustele.

 

V Reisijate teenindamise korraldus sadamas.

Ei ole reguleeritud.  Korraldatakse vastavalt vajadusele.

 

VI Meditsiiniabi korraldamine sadamas.

1. Sadamas puudub kvalifitseeritud meditsiiniabi punkt.

  1. Esmaabi annab selleks koolitatud spetsialist, kelle kohta saab teavet sadamavalvest.
  2. Lähim haigla on Viimsi haigla.
  3. Sadamas on kehtestatud Epideemiatõrje eeskiri.

Vältimatut abi saab välja kutsuda telefonil 112.

 

VII Tuleohutusnõuded sadamas ja päästetööde korraldus.

  1. Tuleohutus sadamas seisval laeval.

  1. Keevitustöödeks ja töödeks lahtise tulega peab laev vormistama tuletööde loa;
  2. Sadamakaptenil on õigus keelata igasugused tööd lahtise tulega, kui sadamas seisab tanker;

Vajalike päästeorganisatsioonide informeerimise ja kaasamise korraldab sadamakapten.

  1. Pääste- ja tuletõrjevahendite paigutus.

  1. Sadamakaidel on ohutuspostid, kus paiknevad pootshaak, päästerõngas ja viskeliin;
  2. Kail nr 4 ja kail nr 10 on valmisolekus õlitõkkeboomid.
  3. Kail nr 10 on tulekustutuse veemagistraal ja vahtkustutussüsteem;
  4. Sadama valveruumis on 4 x 100 L pulberkustitit.
  1. Sadama reostustõrjeplaan.

Sadamas on kehtestatud reostustõrjeplaan.

 

VIII Päästeasutuse ja muu abi andva või järelevalvet teostava asutuse väljakutsumise kord

  1. igal isikul, kes avastab ohuallika on kohustus ja õigus sellest teatama sadamavalvele;
  2. Õnnetuse korral teatab iga isik, kes õnnetust märkas sellest sadamavalvele ja vajadusel päästeteenistusele üld telefoninumbril 112.
  3. Olukorrale vastavat väljakutset korraldab sadamakapten või sadamavalve inspektor;
  4. Eriteenistused kutsutakse välja iseseisvalt või läbi sadama telefonidel

Politsei: 110
Päästeteenistus: 112
Laevaliikluse juhtimise kesku: 6205669, 6205700